Arhiiv

Taotleja esindaja:  Kadri Kalmus, tel. 58031335, kadri@grouseberry.com

Taotleja: Grouseberry OÜ,  Väike-Tedre, Ilmjärve küla, Otepää vald

Projekti partner: Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli aiandusuuringute keskus. Kontakt: Ave Kikas, tel. 5132081, ave.kikas@emu.ee

 Rahastamisallikas: MAK 2014-2020 meede 16.2. Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamise toetus

 Projektiperiood: 01.10.2021 – 31.12.2023

 Projekti kogueelarve:   82 610 eurot

Lühikokkuvõte:

Projekti eesmärgiks on leida parim keskkonnasäästlik tehnoloogia vaarikaseemnetest bioaktiivseid ühendeid sisaldava kiudainerikka toidulisandi – vaarikaseemnepulbri valmistamiseks ning tootearendustegevus selle toidulisandiga ja vaarikaseemneõliga rikastatud tervisetoodete valmistamiseks. Valmistatakse uute toodete katsepartiid ning viiakse läbi laiaulatuslik projekti tulemuste levitamine.

Kohalikul toorainel põhinevate kontsentraatide ja klaaritatud mahlade tootmise tehnoloogilised võimalused

Projekti periood 01.06.2020-31.05.2023

Projekti kogueelarve on 352 941,18 eurot, millest toetus Euroopa Regionaalarengu Fondist on 300 000 eurot

Projekti partnerid on Eesti Maaülikool, MK Loodusravi OÜ, Setomaa Liit MTÜ

Eestisse sobivate kaasaegsete kontsentreerimise tehnoloogiate valikul on olulisteks aspektideks teabe kogumine ning tehnoloogiate arendamisega seotud investeeringute kulu- ja kasutusefektiivsus arvestades kohaliku tooraine ressursse, et tagada tasuvus ja konkurentsivõime nii kohalikul- kui maailmaturul.

Projekti eesmärk on klaaritatud mahlade ja mahlakontsentraatide tehnoloogiate uurimine ja arendamine kontsentraatide tootmiseks ja tootjate konkurentsivõime tõstmiseks musta sõstra näitel.

Projekti raames kogutakse teavet uudsete kontsentreerimise tehnolooogiate kohta, hinnatakse nende kasutamise võimalusi, majanduslikku efektiivsust ja investeeringute mahtu, samuti Eestis enam kastatavate või perspektiivsete sortide sobivust mahlade ja kontsentraatide tootmisele, analüüsitakse pilootses mahus toodetud kontsentraatide sensoorseid omadusi ning maitse- ja lõhnakomponentide säilivust. Projektiga luuakse eeldused taimse tooraine kontsentreerimise võimaluste uurimiseks kaasaegsete tehnoloogiate baasil ja levitatakse teavet tehnoloogiate ja võimaluste kohta, soodustatakse tootjate ja töötlejate koostööd kohaliku tooraine väärindamisel ning vajadusel tehakse ettepanekud mahlatoodetega seotud seadusandluse täiendamiseks.

Projekti koordinaator: OÜ Seedri Puukool, kontaktisik: Elmar Zimmer; puukool@seedripuukool.ee, tel. +372 517 6491; aadress: Viljandi maakond, Mulgi vald, Polli küla
Projetki partner: Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli Aiandusuuringute Keskus, kontaktisik: Liina Arus, Ph.D; liina.arus@emu.ee, tel: +372 525 5994
Projekti rahastaja: MAK 2014-2020 meede 16.2. „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine“, toetab Euroopa Liit​.
Projekti periood (algus/lõpp): 01.07.2016 - 31.12.2022
Eelarve: 349 635.40€

Projekti eesmärk

Projekti käigus selgitatakse välja 7 vähelevinud marja- ja puuviljakultuuri sobivus Eesti klimaatilistesse tingimustesse ja sortide sobivus masinkoristuseks ning paljundus-, kasvatus-, koristus- ja töötlemisvõimalused, viimase puhul arvestades olulisemaid biokeemilisi näitajaid.

Huvipakkuvateks kultuurideks on:
• söödav kuslapuu,
• toompihlakas e Saskatoon,
• karusmari,
• aroonia,
• must leeder,
• lodjapuu,
• ebaküdoonia.

Kuna Eestis praegusel hetkel neid kultuure suurematel pindadel ei kasvatata on olulisel kohal vastava info kogumine meie lähiriikidest, konsultatsioonid sealsete tootjate ja teadlastega ning uute sortide sissetoomine.

Valitud uute ja vähelevinud kultuuride turuväljundeid ja majanduslikku tasuvust uuritakse nii kasvatuse kui ka töötlemisviiside seisukohalt. Kasvatustehnoloogiate puhul hinnatakse kultuuri paljundamise võimalusi, nõutava kasvupinna suurust ja istiku maksumuse kujunemist, saagikust ja istandike eluiga masinkoristuse korral. Turuväljundite puhul hinnatakse iga kultuuri puhul tooraine omahinna kujunemist ning töötlemisvõimalusi tooraine kasutamiseks edasises tootearenduses, nt. toidutootmises ja mittetoiduliste toodete valmistamisel.

Katseistandike rajamine ja katseandmete kogumine

Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute keskuses on söödava kuslapuu (44 sorti ja 11 aretist), toompihlaka (12 sorti ja liiki) ja karusmarja (33 sorti) kollektsioonistandikud. Lähiaastatel on plaanis rajada veel aroonia, ebaküdoonia, musta leedri ja lodjapuu istandikud ning täiendada olemasolevaid kollektsioone.

Seedri puukoolis kasvab 0,5 ha-l söödav kuslapuu ja toompihlakas (vastavalt 23 ja 6 sorti); vähemal määral on ka lodjapuud (1 sort), musta leedrit (3 sorti) ja ebaküdooniat (3 sorti). Projekti käigus plaanitakse rajada lisaks 1,0 ha suurune istandik eelpoolnimetatud kultuuridega.

Katseandmeid kogutakse terve projekti kestel (2016-2022), et selgitada erinevate kultuuridega rajatud istandike eluiga Eesti klimaatilistes tingimustes mehhaanilist viljade koristusviisi kasutades. Samuti on need tegevused aluseks selgitamaks kultuuride kasvatamise majanduslikku tasuvust.

Oodatavad tulemused

Projekti lõpuks selgitatakse igast kultuurist välja kolm perspektiivset sorti, mille viljad sisaldavad märkimisväärses koguses bioaktiivseid ühendeid, sobivad masinkoristuseks ja omavad töötlemistehnoloogilist potentsiaali. Erinevate kultuuride viljade bioaktiivsete ühendite sisalduse määramine aitab kaardistada viljade kasutamise potentsiaal kõrge lisandväärtusega ja nišitoodete tootmises.

Projekti tulemustega saab tutvuda EIP-võrgustikus, maamajanduse infokeskuse veebiportaalis ja tootjatele suunatud praktilistel infopäevadel ning väliskonverentsidel.

PROJEKTI RAAMES VÄLJA ANTUD TRÜKISED:

"Väike kuslapuuraamat", aasta 2018

Autorid: Liina Arus, Reelika Rätsep, Mari-Liis Tammik (Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus), Elmar Zimmer (Seedri Puukool OÜ)
Koostaja: Liina Arus
Trükis loetav täismahus: 
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4575/Kuslapuuraamat_digi1.pdf?sequence=1&isAllowed=ylink opens in new page

Vastutav täitja Ave Kikas. 

EMU Polli aiandusuuringute keskuse ülesandeks on puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise mitmekesisuse säilitamine ja selle kättesaadavaks tegemine kõikidele kasutajatele.

Olulisemad kohustused on:

• Säilitada kõik Eestis aretatud sordid, mida on veel võimalik kätte saada. Kuna Polli mullastikutingimused ei võimalda kasvatada märgalade taimi, siis jäävad sellest kohustusest välja jõhvikas ja murakas.
• Säilitada silmapaistvate omadustega Eesti päritolu aretisi.
• Välismaistest sortidest säilitada kollektsioonides eelkõige neid, mille omadused on väärtuslikud kasutamiseks sordiaretuse lähtematerjalina, aga ka teisi Eestis majanduslikult perspektiivseid sorte.
• Täiendada maasortide ja rahvaselektsiooni aretiste kollektsiooni uute vormidega üle Eesti, kindlustades sellega nende koondamise ja säilitamise esialgu kasvõi ühes paigas.
• Leida võimalus varusäilikute kollektsiooni rajamiseks veel teises kohas, kaitsmaks materjali hävimise eest ettenägematute juhtumite tõttu. Praegu on Eestis materjali säilitamine teistes kollektsioonides juhuslik ja lepingutega tagamata. Osaliselt säilitatakse Eesti materjali Dobele Aiakultuuride Aretamise ja Katsejaamas (Läti).
• Teha koostööd Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga elektroonilise andmebaasi loomiseks geneetiliste ressursside andmete säilitamiseks ja mobiilseks kasutamiseks.
• Osaleda Põhjamaade Geenipanga ja Baltimaade geenipankade koostööprogrammis põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumiseks, hindamiseks, kirjeldamiseks ja säilitamiseks.
• Osaleda IPGRI projektis, mille eesmärgiks on luua kõikide Euroopa geenipankade keskandmebaas. Polli geenipanga kollektsioonis on vaja passistada üksikpuud ja -põõsad (säiliku number ja nimi, liigi nimi eesti ja ladina keeles, päritolumaa, istutamise aasta, viljapuudel pookealus).

terviklik tootearendusteenus sünergias Polli aiandusuuringute keskuse traditsiooniliste tegevusvaldkondadega

PlantValor.eelink opens in new page

Projekti periood 01.01.2020-31.08.2023

Projekti kogueelarve 1 074 960 eurot, millest Eesti Maaülikooli omafinantseering on 214 992 eurot ja toetus Euroopa Regionaalarengu Fondist 859 968 eurot

Projekti juht Aret Vooremäe

Projekti eesmärk: PlantValor on elujõuline, taimse tooraine väärindamise valdkonna arengut suunav ja terviklikku arendusteenust pakkuv, hinnatud teaduspartner Eestis ja välisriikides.

Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor jätkab taimse tooraine väärindamise võimaluste uurimist ning sellealast teavitustegevust, et luua eeldused Eesti aiandusaaduste tootjate ja töötlejate konkurentsivõime suurendamiseks ning hooajalisuse vähendamiseks. Selleks täiendatakse töötlemise võimalusi, arendatakse välja majandusarvestuse suund ning korraldatakse seminare ja konverentse.

Lepingulised koostööpartnerid:

• Elujõud OÜ
• Mulgi Vallavalitsus
• MK Loodusravi OÜ

eelaretus toetamaks tuleviku väljakutseid puuvilja- ja marjakultuuride aretamisel Põhjamaades

Projekti kestus 2018-2020

Vastutav täitja:  Hedi Kaldmäe.

2018-2022 kestev projekt „NORDFRUIT - Pre-breeding for future challenges in Nordic fruit and berries" on jätkuks esimesele Põhjamaade era- ja avalike aretusasutuste ühisprojektile NORDAPP.  Üheks projekti oluliseks tulemiks, millesse on ka eelneva projekti raames panustatud, on  tihedamate partnerlussuhete ja infovahetuse tekkimine Baltimaade ja Põhjamaade sordiaretajate vahel.  EMÜ PKI Polli aiandusuuringute keskus on Põhjamaade PPP projektis kaasatud assotsieerunud partneritena. Projekti koordinaator on AS Graminor Norrast. 

Projekti eesmärk on tugevdada koostööd eelaretuse valdkonnas, hinnata aretajatele kättesaadavat õunapuu- ja maasika geneetilist ressurssi kasutades nii fenotüübi kirjeldamise kui molekulaargeneetilisi meetodeid. Mõlema kultuuri jaoks koostatakse hästi iseloomustatud ja huvipakkuvate tunnuste osas laia varieeruvust katvad genotüüpide valimid ja kaasatakse geneetikaeksperte et luua eeldused kaasaegsete molekulaargeneetika meetodite rakendamiseks praktilises sordiaretuses.

Projekti partnerid:

Graminor AS, Norra

Rootsi Põllumajandusülikool  (SLU)

Soome Loodusvarade Uurimiskeskus (LUKE)

Kopenhageni Ülikool (Taani)

Eesti Maaülikool, PKI Polli aiandusuuringute keskus

Läti Põllumajandusülikool, Aianduse Instituut (LLU)

Leedu Põllumajandus-  ja Metsandusuuringute Keskus, Aianduse Instituut

Projekti juht: Asta Libek

Kestus 2009-2019 

Eesmärgiks on saada Eesti tingimustele sobivaid talvekindlaid, haigustele ja kahjuritele vastupidavaid, mehhaniseeritud koristuseks ja turu nõuetele sobivaid musta sõstra ja vaarikasorte. Selgitada vaarika varte tiheduse mõju nende kasvu intensiivsusele ja kahjustajate levikule.

Musta sõstra ja vaarika saagikus Eestis on väga madal, selle üheks oluliseks põhjuseks on heade sortide puudumine. Mustal sõstral on puudus pahklestale ja jahukastele vastupidavatest, saagikatest masinkorjeks sobivatest sortidest. Pahklest on probleemiks ka mujal sõstrakasvatuse piirkondades, puudub tõrjeks efektiivne preparaat.

Vaarikal on puudus talve- ja haiguskindlatest hea saagikuse ja käsitsemiskindlusega masinkorjeks sobivatest sortidest, mujal, isegi Norras, aretatud sordid on osutunud meil talveõrnaks.

Uute sortide saamiseks kasutatakse klassikalist aretusmeetodit - sortidevahelist ristamist. Aretiste ja uute sortide sobivuse selgitamiseks masinkorjeks on rajatud masinkorjekatse. Vaarika varte tiheduse optimeerimiseks uuritakse kahel vaarikasordil varte erineva tiheduse mõju vegetatiivsele kasvule, kahjustajate levikule ning saagikusele.

Uuringu tulemusel suureneks musta sõstra ja vaarikaistandike saagikus ja selle stabiilsus, väheneks toodangu omahind, väheneks taimekaitsevahendite vajadus, tootmine muutuks loodussõbralikumaks.

kärntõvekindlate õunasortide aretus

Projekti juht: Toivo Univer. Kestus 2009-2019

Projekti eesmärgiks on aretada Eesti uued õunasordid, mis oleksid meie kliimatingimustes vastupidavad, genoomis kärntõveresistentsust kindlustava Va, Vm või Vf geeni sisaldavad ja turul konkurentsivõimelised. Eestis kasvatamiseks soovitatud õunasortide nimistus on 28 sorti. Need kõik haigestuvad kärntõvesse suuremal või vähemal määral. Kärntõve levikule soodsail aastail tabanduvad viljad 80-90% ulatuses haigustest. Ekstraklassi viljadel ei tohi olla kärntõveplekke. Niisuguste õunte saamiseks pritsitakse õunaaedu Poolas 13-15 korda kasvuperioodi jooksul. Sagedane keemiline taimekaitse põhjustab paratamatult keskkonna reostust. Samuti on täheldatud väikelastel tervisehäireid importõunte kasutamisel. Pritsimisi kärntõvetõrjeks saab vähendada või hoopiski ära jätta juhul, kui kasvatada haiguskindlaid sorte. Välismaal on aretatud kärntõvekindlad sordid (näiteks 'Prima', 'Pricilla' jt.), kuid kahjuks on nad Eesti oludes talveõrnad. Eesti õunatootjate turukonkurentsis vastupidamiseks tuleb aretada talvekindlad ja samas kärntõveresistentsed õunasordid. Kodumaiste haiguskindlate sortide aretamist, mis sisaldavad genoomis kärntõveresistentsust kindlustava geeni Va, Vm või Vf, alustati Pollis 1999. aastal.

INNOVE projekt: nr. 1.3.0102.12-0438

Lõuna- Viljandimaa vanemaealistele piirkonna tööandjate vajadustele vastav kvalifikatsioon

Projekti kestus 1.04.2012-31.12.2013

Projekti kogumaksumus 121 637 eurot, sellest toetus EL 103 391eurot

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel viiakse vahemikus 01.04.2012-31.12.2013 ellu vanemaealiste inimeste tööle rakendamist toetav projekt Viljandimaal Paistu, Halliste, Abja ja Karksi vallas.

Projekt on suunatud tööjõuturul mitteaktiivsetele 50-74-aastastele inimestele, et julgustada ja motiveerida neid osalema aktiivselt töö- ja ühiskondlikus elus.

Projekti käigus komplekteeritakse kaks 20-liikmelist koolitusrühma, kes läbivad 30-tunnise aiandusalase koolituse, 44 päevase erialase praktika, 30-tunnise juriidilisi aluseid ning aiandusalast inglisekeelset sõnavara tutvustava koolituse ning osalevad psühholoogilist tuge ja sotsiaalset suhtlemist võimaldavas 32-tunnise tööklubi tegevustes. Põllumajandusettevõtlusega alustada soovijatele võimaldatakse kuni 10 tundi individuaalset ettevõtlusalast nõustamist äriplaani koostamise ja stardikapitali leidmisega seotud nõustamiseks ning oma istanduse rajamiseks kuni 10 tundi individuaalset erialast mentorlust Polli aiandusuuringute keskuse teadlaste poolt.

Projekt keskendub aiandushuviliste inimeste leidmisele ja koolitamisele piirkonna ettevõtjate, Eesti Maaülikooli ja tema partnerite tööjõuvajadustest tulenevalt.

Koolitus on koolitatavatele tasuta. Koolituste ja praktikapäevade eest makstakse stipendiumi ja kompenseeritakse sõidukulu.

Projekti rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist.

PlantValor

Finantseeritud kompetentsikeskuste arendamise toetusmeetmest

Projekti juht: Ave Kikas; ave.kikas@emu.ee
Projekti kestvus 01.12.2010 – 31.12.2014
Projekti kogumaksumus 3 765 566 eurot,
sellest toetus EL regionaalarengu fondist 3 143 047 eurot.

Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil rajatakse Eestis ainulaadne taimsel toorainel põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus.
Keskusesse rajatavates ekstraheerimis-, destillatsiooni-, keemia-tehnoloogia, kuivatustehnoloogia ja biokeemia laborites väärindatakse kaasaegsete kõrgtehnoloogiliste meetodite abil taimset toorainet, et  saadud tulemust rakendada tervise- ja loodustoodete tehnoloogia- ja tootearenduses. See tähendab eelkõige aianduslikust toorainest saadavate bioaktiivsete ühendite kasutamist funktsionaalsete jookide ja toiduainete, toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike taimekaitsevahendite tootearenduses.

Projekti peaeesmärk on arendada Eesti Maaülikooli ning tema kohalike ja välispartnerite toel välja rahvusvahelisel tasemel tugistruktuur, mis võimaldab tõsta Eesti tervise- ja loodustoodete sektori ettevõtete innovatsioonivõimekust ning valdkondliku teadus-arendustegevuse rakenduslikku kvaliteeti. Projektiga aidatakse kaasa ettevõtete, teadusasutuste ja avaliku sektori organisatsioonide paremale omavahelisele koostööle, õppeasutuste tugevamale kaasamisele, piirkonna ning kohaliku elukeskkonna arendamisele tervikuna.
Kompetentsikeskuse lepingulised koostööpartnerid on Tartu Ülikooli Farmaatsiainstituut ja Tehnoloogiainstituut, Tartu Biotehnoloogia Park AS, AS A. Le Coq, AS Orto, Elujõud OÜ, Desintegraator Tootmise OÜ, Eesti Tööandjate Keskliit, Karksi Vallavalitsus, OÜ TBD-Biodiscovery, Mayeri Industries AS, Märja Monte OÜ, Tervix OÜ, Fruitexpert OÜ, AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, Eesti Spa Liit, AS Põltsamaa Felix ja AS Saarek.
Oleme avatud kõigile kompetentsikeskuse väljaarendamisest huvitatud osapooltele; konkreetsete arendusprojektide elluviimiseks sõlmitakse kaasatud partneritega eraldiseisvad lepingud, mis määratlevad detailselt ka intellektuaalomandi küsimused.

Projektist:

• http://www.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&Itemid=738&id=5031link opens in new page
• http://www.tartupostimees.ee/433728/maaulikool-rajab-polli-kompetentsikeskuse/link opens in new page
• http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/polli-areneb-kompetentsikeskuseks.d?id=46269817link opens in new page
• http://www.tervix.ee/?page=3link opens in new page

Puuvilja- ja marjakasvatust viljeletakse nii Lätis kui Eestis ligikaudu 15 000 hektaril, 2/3 puuvilja- ja marjaaedadest asub tänu soodsamale kliimale Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis. Mõlemas riigis moodustab kodumaine puuvilja- ja marjatoodang vaid 15% kogutarbimisest.

Hoiustamisvõimaluste, mitmekesise töötlemise- ja tootearenduse ning turustuskanalite puudust tuleb lugeda üheks olulisemaks kodumaiste põllumajandussaaduste tootmist takistavaks teguriks Eestis ja Lätis. Seepärast on kodumaiste aiasaaduste tootmise ja konkurentsivõime parandamiseks üha enam hakatud tähelepanu pöörama aiasaaduste säilitustingimuste parandamisele ja toodangu ümbertöötlemisele.

Aiasaaduste säilivusaega saab oluliselt tõsta ja kvaliteeti tagada värskete aiasaaduste säilitamisel kontrollitud gaasikeskkonnaga hoidlates, kus pärsitakse säilitatava kultuuri hingamisintensiivsust. Nimetatud tehnoloogia edukaks kasutuselevõtuks on vajalik piirkonna aiandusuuringute keskustes viia läbi katseid kohalike puuvilja- ja marjasortidega, et selgitada välja sordid, mis on nimetatud tehnoloogia abil kõige paremini säilitatavad.

Puuviljade ja marjade töötlemiseks ning tootearenduseks vajaliku tugistruktuuri puudumine on oluline ettevõtluse arengut takistav tegur. Puuviljade ja marjade töötlemist ja tootearendust ei saa edendada ainult teoreetiliste nõuande ja koolitustegevusega. Oluline on luua aiasaaduste pilootne töötlemise- ja tootearenduskeskus, mille kaudu saab ka teadusetegevuse tulemusi rakendada ettevõtlusse.

Projekti eesmärgiks on edendada puuviljade ja marjade säilitus- ja töötlemistehnoloogiaid elavdamaks piirkonna ettevõtlusaktiivsust alternatiivses majandusvaldkonnas. Selle saavutamiseks teostatakse projekti raames investeeringuid kontrollitud atmosfääriga säilitustehnoloogia katsetamiseks ja tootearenduse tugistruktuuri loomiseks. Korraldatakse õppereise, seminare, edendatakse koostöövõrgustikke ja antakse välja temaatilisi trükiseid.

Kõik projekti tegevused ja investeeringud aitavad kaasa integreeritud infrastruktuuri loomisele, et toetada piirkonna puuvilja-ja marjakasvatuse tootmisahelat tervikuna - hõlmates nii teabevahetust kui ka uuringuteks ja tootearenduseks vajalike tingimuste loomist ja seadmete hankimist. Polli aiandusuuringute keskus rajab projekti raames puuviljade ja marjade eksperimentaalse tootearenduskeskuse ja Pure aiandusuuringute keskus soetab aiasaaduste säilitamise uurimiseks vajalikud kontrollitud atmosfääriga kaubaaluste süsteemi seadmed. Piladži talu Lätis soetab hoidlale kvaliteetse tavajahutussüsteemi ja väiketöötlemiseks sobivad töötlemisseadmed. Puuviljadest ja marjadest valmistavate kõrge lisaväärtusega  toidulisandite arendamiseks täiendab Silvanols  oma tootmisliine, rikastades nii tootevalikut. Polli ja Pure aiandusuuringute keskuse katsetulemuste võrdlemine Piladzi ja Silvanolsi tulemustega lisavad ja täiendavad uuringutele usaldusväärsust ning teevad lihtsamaks uuringutulemuste rakendamist ettevõtluses.

Projekti tegevustes pööratakse suurt rõhku turundus- ja promotsioonitegevustele. Projekti käigus luuakse veebileht ja antakse välja juhendmaterjal nüüdisaegsete säilitamis- ja töötlemistehnoloogiate rakendusvõimaluste kohta. Piiriülesele teabevahetusele ja uute sidemete loomisega arendatakse kohalike tootjate ja töötlejate turustusvõimalusi. Projekti käigus korraldatakse neli seminari, kus tutvustatakse nii teoreetilisel kui ka praktilisel tasemel nüüdisaegsete säilitus-ja töötlemistehnoloogiate võimalusi. Projekti raames võetakse osa või korraldatakse laatasid, julgustamaks puuvilja- ja marjatootjatel oma toodangut turustada. Lisaks viiakse läbi põhjalik uuring puuvilja- ja marjakasvatajate hulga ning nende poolt kasutatavate säilitus- ja töötlemistingimuste kohta. Uuringu viimases faasis koostatakse analüüs ning praktilised soovitused olukorra parandamiseks. Turundustegevuste ühe etapina töötatakse välja ka projekti jätkutegevused.

Partnerid

• Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus (Eesti)
• Pure aiandusuuringute keskus (Läti)
• MTÜ Kandavas Partneriba (Läti)
• Berry Farming OÜ (Eesti)
• Piladzi Farm (Läti)
• Lases Farm (Läti)
• Silvanols Ltd (Läti)

Projekti kestvus ja eelarve

Juuni 2008 - August 2011

Projekti eelarve 1 000 000 EUR

29. august 2011

Marjade kasutamine toidulisandite valmistamisel Silvanolsis. Projekti "GoodFruit" kokkuvõtev seminar

4. august 2011

Seminar "Puuviljade säilitamine ja töötlemine Piladzi talus".

14. mai 2011

"GoodFruit weekend". Väiketootjate tooteesitlus Pures, Lätis.

12 -16. jaanuar 2010

Puuviljade hoiustamine ja käitlemine Poolas.

Lingid:

• Aiandussaaduste hulgimüügiturg "Bronisze"link opens in new page
• Puuviljade tootjateühistu "Rajpol"link opens in new page ja "Jabloszko"
• Skierniewice puuviljanduse ja lillekasvatuse instituudi, puuviljade kvaliteedi ja töötlemise laboratooriumlink opens in new page
• VI Rahvusvahelise puuviljanduse agrotehnoloogia näituslink opens in new page,
• Mis teeb Poola õuna odavaks?link opens in new page

27. november 2009

Seminar "Uuringud puuviljade säilitamisest kontrollitud atmosfääris" Pure, Läti.

Seminaril tutvustati Läti ettevõtjatele puuviljade säilitamist kontrollitud atmosfääris. Säilitamise põhiprintsiipe, tehnoloogiat ja Eestis ning Lätis läbiviidud esmaseid uuringuid.

6. november 2009

Tutvustav seminar "Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskuse võimalused." Töötlemisliinide demonstratsioon.

19.mai 2009

Polli puuviljade ja marjade tootearenduskeskuse avamine

4-6. veebruar 2009

Põllumajandusmess Fruit Logistica

6-8. november 2008

Rahvusvaheline aiandusnäitus Interpoma, Bolzano

26. september 2008

 Puuviljade ja marjade töötlemine Lätis.  Väiketootjate tooteesitlus Mikelu laadal, Lätis.

Core Collection of Northern European Gene Pool of Ribes (RIBESCO)link opens in new page

Vastutav täitja Hedi Kaldmäe. Projekti kestus 2007-2011

The RIBESCO project is designed to improve the level of characterisation and conservation of the northern European pool of Ribes (currants and gooseberry) germplasm, raising the information and safety level of the collections of Ribes genetic resource.

The project establishes a decentralised core collection of the Northern EC Ribes germplasm, to form the most important component of national collections. The project also embraces the creation of a transnational network, and the achievement of a modern genotypic characterisation of the germplasm, combining characterisation data with the professional knowledge of the persons responsible for the conservation of national Ribes germplasm collections.

Activity will include easy-access documentation, the project promoting the transfer and use of Ribes genetic material on a European scale. Organisational procedures applied in this project will be available to other projects aiming at similar results.

The project receives financial support from the European Commission, Directorate-General for Agriculture and Rural Development, under Council Regulation (EC) No 870/2004 (Action 071).