Lehekülge on vaadatud
146,124 korda
|
|
|
Polli Aiandusuuringute Keskus
|
|
Meist:
1945. aastal asutas põllumajandusministeerium Polli Aianduse ja Mesinduse Uurimisinstituudi, millest praeguseks on saanud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli Aiandusuuringute Keskus. Alguses tehti ka köögiviljakasvatuse ja iluaianduse katseid. Praegu toimub Pollis ainult puuviljanduse alane uurimistöö.
Esimeseks direktoriks määrati väljapaistev aiandusteadlane põllumajandusteaduste doktor Aleksander Siimon (1900 - 1970), kes juhtis teadusasutust kuni 1968. aastani. Poliitiliste süüdistuste tõttu oli ta 1950 - 1956 sellelt kohalt tõrjutud ja töötas siis vanemteadurina. Hilisemad direktorid on olnud põllumajandusteaduste kandidaadid Edgar Haak (1968 - 1992) ja Toivo Univer (1995 - 2003). Praegu on Polli Aiandusuuringute Keskuse juhataja Ave Kikas.
Polli Aiandusuuringute Keskus paikneb Polli külas, mis kunagi kuulus Liivi ordu Karksi lossi valdustesse. Põhjasõja järel moodustati Pollis omaette mõis. Iseseisva Eesti riigi tekkimisega mõis riigistati. 1920. aastal paigutati mõisahoonesse tegevust alustanud Polli põllutöökool, milles 1929. a. avati aiandusklass. 1935. a. moodustati kolmeaastase õppeajaga Polli põllutöö- ja aiamajanduskool. Sõja järel töötas siin kuni 1947. aastani kaheaastase õppeajaga Polli aiandustehnikum, jagades ruume uue teadusasutusega. 1974. aastal sai mõisapargi kõrval valmis uus teadushoone.
Puuviljandusalane uurimistöö
Polli asub puuviljanduse jaoks mullastikuliselt ja kliima poolest soodsas Lõuna-Eestis. Uurimistöö peamised suunad on järgmised:
- Õuna-, (pirni-), ploomi-, maguskirsipuu, musta sõstra ja vaarika sordiaretus. Varasematel aastatel aretati ka hapukirsipuu, punase sõstra, valge sõstra, maasika ja karusmarjasorte.
- Puuvilja- ja marjakultuuride kasvatustehnoloogiate, taimekaitse ja maheviljeluse alane teadustöö.
- Uute sortide sissetoomine ja katsetamine nende perspektiivsuse selgitamiseks Eesti oludes.
- Uute puuvilja- ja marjakultuuride katsetamine, sealhulgas astelpaju, söödava kuslapuu ja pihlaka sordid.
- Viljapuude vegetatiivaluste aretamine ja uurimine.
- Eestis aretatud puuvilja- ja marjasortide geenivaramu säilitamine, uurimine ja kasutamine aretuses.
Sordiaretus
Pollis on aretatud 93 sorti, sealhulgas 26 õuna-, 3 pirni-, 19 ploomi-, 1 hapu ja 16 magusa kirsipuu sorti ning 4 maasika-, 6 vaarika, 1 punase sõstra, 3 valge sõstra, 13 musta sõstra ja 1 karusmarjasort. Õunapuu vegetatiivaluste tüüpe on aretatud 10.
Varasemast aretusest (enne 2000. a.) on Eesti ja naabermaade aedades kasvamas:
- õunasordid 'Kaja', 'Koit', 'Lembitu', 'Sidrunkollane Taliõun', 'Sügisdessertõun', 'Talvenauding' ja 'Tiina';
- pirnisort 'Pepi'
- ploomisordid 'Ave', 'Julius', 'Kadri', 'Kressu', 'Liisu', 'Polli Munaploom' ja 'Suhkruploom;
- magusa kirsipuu sordid 'Arthur' (kuni 2004 'Kristiina' nime all), 'Johan' ('Priima'), 'Meelika', 'Norri' ('Nord') ja 'Polli Rubiin'.
- Marjasortidest on silmapaistva väärtusega must sõstar 'Varmas', valge sõstar 'Hele', vaarikasordid 'Helkal' (kollane) ja 'Tomo' (punane).
Uued sordid
Peale 2001. aastat on töö lõpetatud ja uute sortidena registreeritud õunasordid 'Kaari', 'Kaimo', 'Karamba', 'Katre', 'Kikitriinu', 'Krista' ja 'Liivika'. Need on sügis- ja talisordid, millest kolm ('Kaimo', 'Karamba', 'Kikitriinu') on magusamaitselised. Peale nende on tootmisse antud väikeseviljalised, ilupuudena ja salatiõuntena kasutatavad sordid 'Kuku', 'Ritika' ja 'Ruti'. Pirnipuul aretati sordid 'Kadi' ja 'Polli Punane'. Magusa kirsipuu sordiaretuses on lõppjärku jõudnud paljude aretiste uurimine. Registreeritud kõige uuemad sordid on varavalmivad 'Elle', 'Karmel', 'Tõmmu', keskmise valmimisajaga 'Ene', 'Kaspar', 'Mupi', 'Piret', 'Polli Murel', 'Tontu', hilja valmivad 'Anu' ja 'Irma'. Uued vaarikasordid on punaseviljalised 'Aita' ja 'Alvi', mis registreeriti 2003. Samal aastal registreeriti neli musta sõstra sorti 'Almo', 'Ats', 'Elo' ja 'Karri'. Praegu tehtavad katsed peavad selgitama nende sobivuse masinkorjeks.
Polli sordid soovitussortimendis
2005. a. kehtivas EESTI soovitussortimendis on Pollis aretatud järgmised:
- õunasordid: 'Kaja', 'Katre', 'Koit', 'Krista', 'Kuku', 'Sügisdessertõun', 'Talvenauding' ja 'Tiina';
- pirnisort 'Pepi;
- ploomisordid 'Ave', 'Julius', 'Kadri', 'Liisu' ja 'Suhkruploom';
- magusa kirsipuu sordid 'Arthur', 'Elle', 'Karmel', 'Meelika', 'Mupi', 'Norri' ja 'Polli Murel';
- vaarika sordid 'Helkal' ja 'Tomo';
- must sõstar 'Varmas';
- valge sõstar 'Hele';
- karusmari 'Polli Esmik';
- õunapuu vegetatiivalused E20, E53 ja E56.
Puuvilja- ja marjasortide geenivaramu
Polli Aiandusuuringute Keskus on Eestis aretatud sortide säilitaja, uurija ja andmepanga koostaja. Andmepank on siirdatud ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipanka, Põhjamaade Geenipanka ja on kättesaadav kõigile.
Pollis on ka suur teistest riikidest sissetoodud sortide kollektsioon, uurimaks nende perspektiivi Eestis kasvatamiseks ja kasutamaks sordiaretuses lähtevanemaina. Kollektsiooni säilikute koguarv on ümmarguselt 900, sealhulgas 370 õuna-, 80 pirni-, 100 ploomi-, 60 kirsi-, 55 maasika- ja 75 musta sõstra sorti. Nendest Eesti päritoluga säilikuid on õunapuul 43, pirnipuul 7, ploomipuul 23, kirsipuul 17 ja marjakultuuridel 44. Selleks et kollektsioonmaterjal ei häviks, on Eesti päritoluga sordid säilitatud täiendavalt veel teistes kohtades, nn. varusäilikutena.
|
|
Uudiskiri:
Liitu Polli Aiandusuuringute keskuse uudiskirjaga ning ole meie tegemistega kursis!
|
