- Moodsad ARetustööriistad targaks toidujulgeoleku TAgamiseks (MARTA).
- Kohalike puuviljade ja marjade täieliku väärindamise arendamine ning tootmisjääkidest.
- Teadmistel põhinev Balti siidritootmine ja bränding väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks
- Teadmistepõhised tervise- ja loodustooted kõrgema lisandväärtuse loomiseks aiandus- ja toidusektoris.
- Vaarikaseemnete väärindamise tehnoloogia ja toote prototüübi arendus
- Kohalikul toorainel põhinevate kontsentraatide ja klaaritatud mahlade tootmise tehnoloogilised võimalused
- Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine
- Arhiiv
- Põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine ja säilitamine
- PlantValor – terviklik tootearendusteenus sünergias Polli aiandusuuringute keskuse traditsiooniliste tegevusvaldkondadega
- NORDFRUIT
- Marjakultuuride sordiaretus ja agrotehnika uuring
- Kärntõvekindlate õunasortide aretus
- Osav mulk on aia kuningas
- Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus
- GoodFruit
- RIBESCO
Kiirlingid
Hetkel puuduvad eesolevad sündmused.
Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine
Projekti koordinaator: OÜ Seedri Puukool, kontaktisik: Elmar Zimmer; puukool@seedripuukool.ee, tel. +372 517 6491; aadress: Viljandi maakond, Mulgi vald, Polli küla
Projetki partner: Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli Aiandusuuringute Keskus, kontaktisik: Liina Arus, Ph.D; liina.arus@emu.ee, tel: +372 525 5994
Projekti rahastaja: MAK 2014-2020 meede 16.2. „Uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine“, toetab Euroopa Liit.
Projekti periood (algus/lõpp): 01.07.2016 - 31.12.2022
Eelarve: 349 635.40€
Projekti eesmärk
Projekti käigus selgitatakse välja 7 vähelevinud marja- ja puuviljakultuuri sobivus Eesti klimaatilistesse tingimustesse ja sortide sobivus masinkoristuseks ning paljundus-, kasvatus-, koristus- ja töötlemisvõimalused, viimase puhul arvestades olulisemaid biokeemilisi näitajaid.
Huvipakkuvateks kultuurideks on:
• söödav kuslapuu,
• toompihlakas e Saskatoon,
• karusmari,
• aroonia,
• must leeder,
• lodjapuu,
• ebaküdoonia.
Kuna Eestis praegusel hetkel neid kultuure suurematel pindadel ei kasvatata on olulisel kohal vastava info kogumine meie lähiriikidest, konsultatsioonid sealsete tootjate ja teadlastega ning uute sortide sissetoomine.
Valitud uute ja vähelevinud kultuuride turuväljundeid ja majanduslikku tasuvust uuritakse nii kasvatuse kui ka töötlemisviiside seisukohalt. Kasvatustehnoloogiate puhul hinnatakse kultuuri paljundamise võimalusi, nõutava kasvupinna suurust ja istiku maksumuse kujunemist, saagikust ja istandike eluiga masinkoristuse korral. Turuväljundite puhul hinnatakse iga kultuuri puhul tooraine omahinna kujunemist ning töötlemisvõimalusi tooraine kasutamiseks edasises tootearenduses, nt. toidutootmises ja mittetoiduliste toodete valmistamisel.
Katseistandike rajamine ja katseandmete kogumine
Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute keskuses on söödava kuslapuu (44 sorti ja 11 aretist), toompihlaka (12 sorti ja liiki) ja karusmarja (33 sorti) kollektsioonistandikud. Lähiaastatel on plaanis rajada veel aroonia, ebaküdoonia, musta leedri ja lodjapuu istandikud ning täiendada olemasolevaid kollektsioone.
Seedri puukoolis kasvab 0,5 ha-l söödav kuslapuu ja toompihlakas (vastavalt 23 ja 6 sorti); vähemal määral on ka lodjapuud (1 sort), musta leedrit (3 sorti) ja ebaküdooniat (3 sorti). Projekti käigus plaanitakse rajada lisaks 1,0 ha suurune istandik eelpoolnimetatud kultuuridega.
Katseandmeid kogutakse terve projekti kestel (2016-2022), et selgitada erinevate kultuuridega rajatud istandike eluiga Eesti klimaatilistes tingimustes mehhaanilist viljade koristusviisi kasutades. Samuti on need tegevused aluseks selgitamaks kultuuride kasvatamise majanduslikku tasuvust.
Oodatavad tulemused
Projekti lõpuks selgitatakse igast kultuurist välja kolm perspektiivset sorti, mille viljad sisaldavad märkimisväärses koguses bioaktiivseid ühendeid, sobivad masinkoristuseks ja omavad töötlemistehnoloogilist potentsiaali. Erinevate kultuuride viljade bioaktiivsete ühendite sisalduse määramine aitab kaardistada viljade kasutamise potentsiaal kõrge lisandväärtusega ja nišitoodete tootmises.
Projekti tulemustega saab tutvuda EIP-võrgustikus, maamajanduse infokeskuse veebiportaalis ja tootjatele suunatud praktilistel infopäevadel ning väliskonverentsidel.
PROJEKTI RAAMES VÄLJA ANTUD TRÜKISED:
"Väike kuslapuuraamat", aasta 2018
Autorid: Liina Arus, Reelika Rätsep, Mari-Liis Tammik (Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus), Elmar Zimmer (Seedri Puukool OÜ)
Koostaja: Liina Arus
Trükis loetav täismahus:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4575/Kuslapuuraamat_digi1.pdf?sequence=1&isAllowed=y