- Nõuanded pihlaka (Sorbus aucuparia) kohta
- Moodsad ARetustööriistad targaks toidujulgeoleku TAgamiseks (MARTA).
- Kohalike puuviljade ja marjade täieliku väärindamise arendamine ning tootmisjääkidest.
- Teadmistel põhinev Balti siidritootmine ja bränding väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks
- Teadmistepõhised tervise- ja loodustooted kõrgema lisandväärtuse loomiseks aiandus- ja toidusektoris.
- Vaarikaseemnete väärindamise tehnoloogia ja toote prototüübi arendus
- Kohalikul toorainel põhinevate kontsentraatide ja klaaritatud mahlade tootmise tehnoloogilised võimalused
- Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine
- Arhiiv
Projekt: Teadmistel põhinev Balti siidritootmine ja bränding väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ja konkurentsivõime suurendamiseks, nr EE-LV00145
Vastutav täitja: Reelika Rätsep, e-post: reelika.ratsep@emu.ee, telefon: +372 53432842
Projekti partnerid: Läti Maaturismi Assotsiatsioon "Lauku ceļotājs" (Läti) – juhtpartner MTÜ Eesti Maaturism (Eesti) Dobele Aiandusuuringute Instituut (Läti) Eesti Maaülikool (Eesti)
Rahastamisallikas: Eesti-Läti koostööprogramm “Interreg V-A – Eesti-Läti” 2021-2027, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF); poliitikaeesmärk nr 2 “Ühise ja aruka kasvuga ettevõtted”, erieesmärk III “VKE-de jätkusuutliku kasvu ja konkurentsivõime suurendamine ning töökohtade loomine, sealhulgas tootlikud investeeringud”.
Projektiperiood: 01.07.2024 – 30.06.2027
Projekti staatus: alustatud
Projekti kogueelarve: 623 930 EUR, sealhulgas ERDF Interreg Eesti-Läti programmi kaasrahastus 499 144 EUR. Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus osaleb projektis planeeritud eelarvega 154 504 EUR (ERDF rahastus 123 603,20 EUR, partneri omafinantseering 30 900,80 EUR).
Lühikokkuvõte: Projekti eesmärk on arendada teadmistel põhinev Balti siidri bränd, et suurendada Läti ja Eesti siidritootjate konkurentsivõimet. Sihtgruppi kuuluvad siidritootjad asuvad Lätis Vidzeme ja Kurzeme piirkondades ning Eestis Lääne- ja Lõuna-Eestis. Balti siidril on kasutamata potentsiaal, et soodustada VKE-de jätkusuutlikku kasvu piirkonnas.
