Eesti Maaülikool jagas EPA messil teadmisi ja tutvustas koostöövõimalusi

Eesti Maaülikooli messiboksis tutvustati ettevõtjatele ja teistele huvilistele ülikooli koostöö- ja täienduskoolitusvõimalusi. Lisaks oli maaülikool EPA messi innovatsiooniala arutelude kaaskorraldaja ning osales innovatsioonialal koos oma ettevõtluskoostööpartneritega.

Maaülikooli teadlased tutvustasid taimekasvatuse uuringuid ja koostööprojekte

EPA messil jagasid Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadlased teadmisi taimetervisest, täppistaimekaitsest ja kestlikust taimekasvatusest. Põllumajanduse nooremteadur Triin Kallavus tutvustas uudseid täppistaimekaitselahendusi ja snaipertehnoloogia võimalusi ning molekulaarse fütopatoloogia kaasprofessor Kaire Loit rääkis taimehaiguste levikust Eestis. Säästva taimekasvatuse tenuuriprofessor ja taimekasvatuse õppetooli juht Evelin Loit-Harro ning taimebioloogia tenuuriprofessor Tiina Tosens osalesid ka ühtse tervise teemalises arutelus.

Evelin Loit-Harro ja taimekasvatuse vanemlektor Indrek Keres korraldasid miniviljelusvõistluse seminarkonverentsi, kus võeti kokku tänavuse võistluse kogemused, tulemused ja praktilised õppetunnid.

Innovatsioonialal tutvustati ka teaduse ja ettevõtluse koostööd. Polli aiandusuuringute keskuse juhataja Priit Pramann esitles koostööd Kavilda Tomat OÜ-ga, mille keskmes on tomati väärindamine ja tootmisjääkide kasutamine uute toodete valmistamisel.

Innovatsioonialal räägiti andmete kasutamisest ja uutest põllukultuuridest

Innovatsiooniala arutelus „Koostöö võlud ja valud“ rääkis Märja katsefarmi juhatuse liige Hannelore Kiiver-Pärk sellest, kuidas tehnoloogia arenguga on piimaveisefarmidesse kogunenud üha rohkem andmeid. Tema sõnul toimib ametlike andmebaaside vaheline andmevahetus hästi ja on vähendanud farmerite ajakulu, kuid väljakutseks on endiselt andmete edastamine karjahaldustarkvaradest.

Kiiver-Pärk soovitas farmeritel kasutada olemasolevate farmihaldustarkvarade võimalusi võimalikult palju ning sisestada sinna põhjalikult andmeid. Samuti julgustas ta tegema parandusettepanekuid nii tarkvaratootjatele kui ka andmeid koguvatele organisatsioonidele.

Arutelus „Millised kultuurid muutuvad kliimariskide kasvades olulisemaks?“ soovitas Eesti Maaülikooli integreeritud taimekasvatuse vanemlektor Peeter Lääniste katsetada bataadi, kõvanisu, suhkrumaisi ja hirsi kasvatamist.

„Üheks valiku tegemise aluseks on eestlaste maitse-eelistused. Milleks tarbida välismaist toitu, kui seda saab ka Eestis kasvatada? Oleme pastausku rahvas ja just kõvanisust saab ideaalset pastajahu. Sama lugu on ka bataadiga, mis on muutunud meie söögilaual juba väga tuttavaks toiduaineks,“ selgitas Lääniste.

Ta lisas, et hirss on väga toitev ja gluteenivaba ning sobib seetõttu paljude inimeste toidulauale. Eestis kasvatatakse suurtel pindadel silomaisi, kuid siin kasvab hästi ka inimtoiduks sobiv suhkrumais, mida võiks edukalt turustada Eesti kauplustes.

Ühtse tervise aruteludes keskenduti kriisideks valmisolekule

Eesti Maaülikool korraldas messi raames ka mitu ühtse tervise teemalist arutelu. Seminaril „Eesti 2035: ühtne tervis või palju kriise? Mida peavad farmer, teadlane ja riik tegema juba täna?“ rõhutati vajadust valmistuda senisest paremini tulevasteks kriisideks.

Arutelu juhtinud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats tõi esile, et just selle eesmärgi toetamiseks loodi tänavu kevadel maaülikoolis ühtse tervise teaduskeskus.

Arutelus osalejad tõdesid, et ka mullune sigade Aafrika katku puhang näitas, kuidas varasematest pandeemiatest ei ole piisavalt õpitud. Selle asemel alustatakse kriiside lahendamist sageli justkui puhtalt lehelt.

AIRE arutelus keskenduti tehisaru võimalustele põllumajanduses

AIRE klubi paneeldiskussioonis „Põllumajanduse digitaliseerimise edendamine AIRE demoprojektide kaudu“ arutleti, kuidas tehisaru ja robootika aitavad põllumajanduses ning toidutööstuses aega ja kulusid säästa ning tootmist tõhustada. Eesti Maaülikooli esindas arutelus teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp, kes rõhutas ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning pikaajaliselt kogutud teadusandmete tähtsust.

Loe lähemalt: AIRE arutelu EPA messil: tehisaru peab tooma ettevõtjale selget kasulink opens in new page.

Eesti Maaülikool tänab kõiki kolleege, kes panustasid messil osalemise korraldamisse ning esindasid ülikooli messiboksis, innovatsioonialal, seminaridel ja teistel koostööüritustel.

Vaata ka: EPA 2026 ametlik fotogaleriilink opens in new page.