Puuvilja- ja marjasordid

Puuviljandusalane uurimistöö

Polli asub puuviljanduse jaoks mullastikuliselt ja kliima poolest soodsas Lõuna-Eestis. Uurimistöö peamised suunad on järgmised:

• Õuna-, (pirni-), ploomi-, maguskirsipuu, musta sõstra ja vaarika sordiaretus. Varasematel aastatel aretati ka hapukirsipuu, punase sõstra, valge sõstra, maasika ja karusmarjasorte.
• Puuvilja- ja marjakultuuride kasvatustehnoloogiate, taimekaitse ja maheviljeluse alane teadustöö.
• Uute sortide sissetoomine ja katsetamine nende perspektiivsuse selgitamiseks Eesti oludes.
• Uute puuvilja- ja marjakultuuride katsetamine, sealhulgas astelpaju, söödava kuslapuu ja pihlaka sordid.
• Viljapuude vegetatiivaluste aretamine ja uurimine.
• Eestis aretatud puuvilja- ja marjasortide geenivaramu säilitamine, uurimine ja kasutamine aretuses.

Sordiaretus

Pollis on aretatud 93 sorti, sealhulgas 26 õuna-, 3 pirni-, 19 ploomi-, 1 hapu ja 16 magusa kirsipuu sorti ning 4 maasika-, 6 vaarika, 1 punase sõstra, 3 valge sõstra, 13 musta sõstra ja 1 karusmarjasort. Õunapuu vegetatiivaluste tüüpe on aretatud 10. Varasemast aretusest (enne 2000. a.) on Eesti ja naabermaade aedades kasvamas:

• õunasordid 'Kaja', 'Koit', 'Lembitu', 'Sidrunkollane Taliõun', 'Sügisdessertõun', 'Talvenauding' ja 'Tiina';
• pirnisort 'Pepi'
• ploomisordid 'Ave', 'Julius', 'Kadri', 'Kressu', 'Liisu', 'Polli Munaploom' ja 'Suhkruploom;
• magusa kirsipuu sordid 'Arthur' (kuni 2004 'Kristiina' nime all), 'Johan' ('Priima'), 'Meelika', 'Norri' ('Nord') ja 'Polli Rubiin'.
• Marjasortidest on silmapaistva väärtusega must sõstar 'Varmas', valge sõstar 'Hele', vaarikasordid 'Helkal' (kollane) ja 'Tomo' (punane).

Uued sordid

Peale 2001. aastat on töö lõpetatud ja uute sortidena registreeritud õunasordid 'Kaari', 'Kaimo', 'Karamba', 'Katre', 'Kikitriinu', 'Krista' ja 'Liivika'. Need on sügis- ja talisordid, millest kolm ('Kaimo', 'Karamba', 'Kikitriinu') on magusamaitselised. Peale nende on tootmisse antud väikeseviljalised, ilupuudena ja salatiõuntena kasutatavad sordid 'Kuku', 'Ritika' ja 'Ruti'. Pirnipuul aretati sordid 'Kadi' ja 'Polli Punane'. Magusa kirsipuu sordiaretuses on lõppjärku jõudnud paljude aretiste uurimine. Registreeritud kõige uuemad sordid on varavalmivad 'Elle', 'Karmel', 'Tõmmu', keskmise valmimisajaga 'Ene', 'Kaspar', 'Mupi', 'Piret', 'Polli Murel', 'Tontu', hilja valmivad 'Anu' ja 'Irma'. Uued vaarikasordid on punaseviljalised 'Aita' ja 'Alvi', mis registreeriti 2003. Samal aastal registreeriti neli musta sõstra sorti 'Almo', 'Ats', 'Elo' ja 'Karri'. Praegu tehtavad katsed peavad selgitama nende sobivuse masinkorjeks. Polli sordid soovitussortimendis

2005. a. kehtivas EESTI soovitussortimendis on Pollis aretatud järgmised:

• õunasordid: 'Kaja', 'Katre', 'Koit', 'Krista', 'Kuku', 'Sügisdessertõun', 'Talvenauding' ja 'Tiina';
• pirnisort 'Pepi;
• ploomisordid 'Ave', 'Julius', 'Kadri', 'Liisu' ja 'Suhkruploom';
• magusa kirsipuu sordid 'Arthur', 'Elle', 'Karmel', 'Meelika', 'Mupi', 'Norri' ja 'Polli Murel';
• vaarika sordid 'Helkal' ja 'Tomo';
• must sõstar 'Varmas';
• valge sõstar 'Hele';
• karusmari 'Polli Esmik';
• õunapuu vegetatiivalused E20, E53 ja E56.

Puuvilja- ja marjasortide geenivaramu

Polli Aiandusuuringute Keskus on Eestis aretatud sortide säilitaja, uurija ja andmepanga koostaja. Andmepank on siirdatud ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudi geenipanka, Põhjamaade Geenipanka ja on kättesaadav kõigile.

Pollis on ka suur teistest riikidest sissetoodud sortide kollektsioon, uurimaks nende perspektiivi Eestis kasvatamiseks ja kasutamaks sordiaretuses lähtevanemaina. Kollektsiooni säilikute koguarv on ümmarguselt 900, sealhulgas 370 õuna-, 80 pirni-, 100 ploomi-, 60 kirsi-, 55 maasika- ja 75 musta sõstra sorti. Nendest Eesti päritoluga säilikuid on õunapuul 43, pirnipuul 7, ploomipuul 23, kirsipuul 17 ja marjakultuuridel 44. Selleks et kollektsioonmaterjal ei häviks, on Eesti päritoluga sordid säilitatud täiendavalt veel teistes kohtades, nn. varusäilikutena.

• Polli aiandusuuringute keskuse põhimäärus